Salme Kooli veebipäevik

 Täna on koolis natuke teistsugune päev kui muidu. Täna on 1 trimestri viimane päev ning terve koolipäev on ülesehituselt teistmoodi. Päev algas nende õpilaste kiitmisega, kes lähevad autahvlile. Autahvlile läheb 41 õpilast, kellest 17 õpilasel on kõik ainult 5. See on väga tubli tulemus, sest peaaegu pooled õpilased on autahvlil. Seejärel hakkas õpilastel lõimingupäev, milleks õpetajad olid ettevalmistusi teinud juba mitu nädalat. Lõimingupäev tähendab seda, et õppeaineid, õpitavaid teemasid on omavahel seotud. Näiteks huvijuht tegi koos 1. klassi klassijuhatajaga koos rollimänge ning kaasas õpilasi nendesse. Arutasime, kuidas mängust võib asi edasi areneda nii, et keegi lööb kedagi ja keegi saab väga haiget. Mis tunded see lastes tekitab ning kuidas oleks õige käituda.  2. klass külastas täna Nipirantšot, 3. klass käis raamatukogus ning 4. klass õppis sulega kirjutamist ning arvelaual arvutamist.  7. klassile käis direktor rääkimas jäljendusest ning vene keel tunni rammes tutvusid na

 Täna, 21. novembril toimusid Kadripäeva töötoad. Esimeses töötoas osalesid 1. ja 2. klassi õpilased. Teises töötoas osalesid 3. ja 4. klassi õpilased. Töötuba viis läbi Mari Lepik. Kadrit joostakse kadrilaupäeval. Istusime mõnusalt ringis ja rääkisime Kadripäeva ajaloost, et miks üldse käiakse kadrit jooksmas ning kuidas selline traditsioon tekkinud on.  Foto: Liis Kaal Eestis kujunes kadripäev 16. sajandil, kui muinasaegse usundi hingedeaja rituaalid  segunesid ristiusu püha Katariina mälestuspäeva ehk kadripäevaga. Kadripäeva peeti naistepühaks, sest selleks ajaks lõpetasid naised karjakasvatusega seotud välised sügistööd (Vikipeedi, 21.11.2023). Foto: Liis Kaal Eestlastel käisid kadrisantideks tüdrukud, kes olid riietatud puhastesse valgetesse riietesse. Tänapäeval võivad kadrisandiks käia ka poisid. A rutasime missugused riided kadrit jooksma minnes selga pannakse ning kelleks on võimalik ennast riietada. Ka nägu värvitakse - põsed tehakse punaseks. Kaela pannakse ehteid ning pähe

 Neljapäeval, 16. novembril toimus koolis Perepäev. Koolidirektor Kalmer Poopuu tervitaslühikese kõnega  kõiki peresid, kes oldi Perepäevale tulnud. Perepäev algas õhtul kell 18.00 20 minutilise kontserdiga, kus astusid üles 1. - 5. klassi õpilased. Kontserdi teadustajad olid 9. klassi noor Lisete Õitspuu ja 8. klassi noor Sass Kiil.                                 Foto: Liis Kaal   Foto: Liis Kaal. 1. klassi esituses kuulsime laulu "Kooliteel".   Foto: Liis Kaal. Hans - Endel luges Ellen Niidu luuletuse "Mõnusad mõtted ja tobedad võtted". Foto: Liis Kaal. 3. ja 4. klassi õpilased esitasid tantsu "Oige ja vasemba".  Fotod: Liis Kaal  5. klass luges liivlasest luuletaja Karl Kempi luuletust "Kõik läheb üle", esitasid flöödipala "Hällilaul" ning lugesid muinasjuttu "Kolme sõlmega nöör". Foto: Liis Kaal. 2. klass laulis laulu "Minu paps" Foto: Liis Kaal. 1. ja 2. klassi tantsumäng "Farii - farii - faraa". Seej

 Teisipäeval, 14. novembril toimus Kärlal maakondlik Koolivikker 2023.  Registreerinud oli 12 kooli üle Saaremaa. Koolivikker on jagatud kaheks osaks. Esimene osa on mälumäng, mis kestab 60 minutit. Mälumängu võistkonnas oli 5 liiget, 5. - 9. klassi õpilased, igast klassist üks õpilane. Salme kooli mälumängu meeskonda kuulusid Mia Lõhmus, Hans - Endel Viskus, Auli Parrest, Romet Aug ja Pääsu Parrest.  Mälumäng koosnes  ainealastest küsimustest (4.–8. klassi õpikud), meediaküsimustest (Saarte Hääl) ja silmaringiküsimustest (Kahoot). Foto: A utorid 7. klassi õpilased Eleanora Rebase ja Ferdinand Ait. Ainealaste küsimuste vooru võitis Muhu Põhikool, Salme Põhikool oli teine. Meediaküsimuste vooru ja Kahooti võitis Aste Põhikool. Mälumängu üldise võidu sai Muhu Põhikool, teine oli Aste Põhikool ja kolmas Salme Põhikool. Foto: Liis Kaal Vikker kestis samuti 60 minutit. Võisteldi kahes vanuseklassis: 5.–6. kl ja 7.–9. kl, võistkonnas oli 2 õpilast, mõlemas vanuseklassis igast koolist 1 võist

 Täna, kolmapäeval, 15. novembril toimusid vahetundide ajal tegevused poistele. Esimese vahetunni ajal oli 1. - 4. klassi poistel koonuste alt kommi otsida. Mõnel oli õnne ja leidis mitu kommi, teine ei leidnud ühtegi. Sellest pole midagi, kõik osalejad sai kommi igal juhul. Teisel vahetunnil toimus sama tegevus 5. - 9. klassi poistele.  Foto: Liis Kaal Foto: Liis Kaal Kolmandal vahetunnil oli tegevus 5. - 9. klassi poistele. Nad pidid kinnisilmi ära arvama, mis jooks on topsis. Ära arvama pidi 6 erinevat karastusjooki. Kõige parem selles oli Otto Tinno, kes arvas kuuest joogist viis õigesti ära. Teine oli Oskar Õunpuu.  Fotod: Liis Kaal Neljandal vahetunnil toimus sama tegevus 1. - 4. klassi poistele. Seal oli osalejaid rohkem, kuid minu õnneks nemad veel nii hästi karastusjooke ära ei tundnud. See tähendab, et nad pole neid veel nii palju joonud! Kõige parem ära arvaja oli Rasmus Kark, kes arvas kuuest joogist neli õigesti ära. Teine oli Orm Parrest, kolmas Rain Rose. Mitte keegi ei