Salme Kooli veebipäevik

 Täna on koolis natuke teistsugune päev kui muidu. Täna on 1 trimestri viimane päev ning terve koolipäev on ülesehituselt teistmoodi. Päev algas nende õpilaste kiitmisega, kes lähevad autahvlile. Autahvlile läheb 41 õpilast, kellest 17 õpilasel on kõik ainult 5. See on väga tubli tulemus, sest peaaegu pooled õpilased on autahvlil. Seejärel hakkas õpilastel lõimingupäev, milleks õpetajad olid ettevalmistusi teinud juba mitu nädalat. Lõimingupäev tähendab seda, et õppeaineid, õpitavaid teemasid on omavahel seotud. Näiteks huvijuht tegi koos 1. klassi klassijuhatajaga koos rollimänge ning kaasas õpilasi nendesse. Arutasime, kuidas mängust võib asi edasi areneda nii, et keegi lööb kedagi ja keegi saab väga haiget. Mis tunded see lastes tekitab ning kuidas oleks õige käituda.  2. klass külastas täna Nipirantšot, 3. klass käis raamatukogus ning 4. klass õppis sulega kirjutamist ning arvelaual arvutamist.  7. klassile käis direktor rääkimas jäljendusest ning vene keel tunni rammes tutvusid na

 Täna, 21. novembril toimusid Kadripäeva töötoad. Esimeses töötoas osalesid 1. ja 2. klassi õpilased. Teises töötoas osalesid 3. ja 4. klassi õpilased. Töötuba viis läbi Mari Lepik. Kadrit joostakse kadrilaupäeval. Istusime mõnusalt ringis ja rääkisime Kadripäeva ajaloost, et miks üldse käiakse kadrit jooksmas ning kuidas selline traditsioon tekkinud on.  Foto: Liis Kaal Eestis kujunes kadripäev 16. sajandil, kui muinasaegse usundi hingedeaja rituaalid  segunesid ristiusu püha Katariina mälestuspäeva ehk kadripäevaga. Kadripäeva peeti naistepühaks, sest selleks ajaks lõpetasid naised karjakasvatusega seotud välised sügistööd (Vikipeedi, 21.11.2023). Foto: Liis Kaal Eestlastel käisid kadrisantideks tüdrukud, kes olid riietatud puhastesse valgetesse riietesse. Tänapäeval võivad kadrisandiks käia ka poisid. A rutasime missugused riided kadrit jooksma minnes selga pannakse ning kelleks on võimalik ennast riietada. Ka nägu värvitakse - põsed tehakse punaseks. Kaela pannakse ehteid ning pähe

 Neljapäeval, 16. novembril toimus koolis Perepäev. Koolidirektor Kalmer Poopuu tervitaslühikese kõnega  kõiki peresid, kes oldi Perepäevale tulnud. Perepäev algas õhtul kell 18.00 20 minutilise kontserdiga, kus astusid üles 1. - 5. klassi õpilased. Kontserdi teadustajad olid 9. klassi noor Lisete Õitspuu ja 8. klassi noor Sass Kiil.                                 Foto: Liis Kaal   Foto: Liis Kaal. 1. klassi esituses kuulsime laulu "Kooliteel".   Foto: Liis Kaal. Hans - Endel luges Ellen Niidu luuletuse "Mõnusad mõtted ja tobedad võtted". Foto: Liis Kaal. 3. ja 4. klassi õpilased esitasid tantsu "Oige ja vasemba".  Fotod: Liis Kaal  5. klass luges liivlasest luuletaja Karl Kempi luuletust "Kõik läheb üle", esitasid flöödipala "Hällilaul" ning lugesid muinasjuttu "Kolme sõlmega nöör". Foto: Liis Kaal. 2. klass laulis laulu "Minu paps" Foto: Liis Kaal. 1. ja 2. klassi tantsumäng "Farii - farii - faraa". Seej

 Teisipäeval, 14. novembril toimus Kärlal maakondlik Koolivikker 2023.  Registreerinud oli 12 kooli üle Saaremaa. Koolivikker on jagatud kaheks osaks. Esimene osa on mälumäng, mis kestab 60 minutit. Mälumängu võistkonnas oli 5 liiget, 5. - 9. klassi õpilased, igast klassist üks õpilane. Salme kooli mälumängu meeskonda kuulusid Mia Lõhmus, Hans - Endel Viskus, Auli Parrest, Romet Aug ja Pääsu Parrest.  Mälumäng koosnes  ainealastest küsimustest (4.–8. klassi õpikud), meediaküsimustest (Saarte Hääl) ja silmaringiküsimustest (Kahoot). Foto: A utorid 7. klassi õpilased Eleanora Rebase ja Ferdinand Ait. Ainealaste küsimuste vooru võitis Muhu Põhikool, Salme Põhikool oli teine. Meediaküsimuste vooru ja Kahooti võitis Aste Põhikool. Mälumängu üldise võidu sai Muhu Põhikool, teine oli Aste Põhikool ja kolmas Salme Põhikool. Foto: Liis Kaal Vikker kestis samuti 60 minutit. Võisteldi kahes vanuseklassis: 5.–6. kl ja 7.–9. kl, võistkonnas oli 2 õpilast, mõlemas vanuseklassis igast koolist 1 võist

 Täna, kolmapäeval, 15. novembril toimusid vahetundide ajal tegevused poistele. Esimese vahetunni ajal oli 1. - 4. klassi poistel koonuste alt kommi otsida. Mõnel oli õnne ja leidis mitu kommi, teine ei leidnud ühtegi. Sellest pole midagi, kõik osalejad sai kommi igal juhul. Teisel vahetunnil toimus sama tegevus 5. - 9. klassi poistele.  Foto: Liis Kaal Foto: Liis Kaal Kolmandal vahetunnil oli tegevus 5. - 9. klassi poistele. Nad pidid kinnisilmi ära arvama, mis jooks on topsis. Ära arvama pidi 6 erinevat karastusjooki. Kõige parem selles oli Otto Tinno, kes arvas kuuest joogist viis õigesti ära. Teine oli Oskar Õunpuu.  Fotod: Liis Kaal Neljandal vahetunnil toimus sama tegevus 1. - 4. klassi poistele. Seal oli osalejaid rohkem, kuid minu õnneks nemad veel nii hästi karastusjooke ära ei tundnud. See tähendab, et nad pole neid veel nii palju joonud! Kõige parem ära arvaja oli Rasmus Kark, kes arvas kuuest joogist neli õigesti ära. Teine oli Orm Parrest, kolmas Rain Rose. Mitte keegi ei

 Neljapäeval, 9. novembril toimus Tallinnas Alexela kontserdimajas noortekonverents Lahe Koolipäev ning sellel aasta teema oli "Kuidas oma elu juhtida?" Sellel aastal tähistas konverents on 20ndat sünnipäeva.  Konverents oli jaotataud III vaatuseks. I vaatus oli "Teekond - juhin või lasen juhtida?". Esimesena astus üles programmijuht Toomas Laigu, kes rääkis oma elu näidetel, millal tema on aru saanud, et ta ise juhib oma elu. Üks hetkedest oli see, kui ta sulges 8 aastat avatuna olnud restorani ning mida ta sellest õppis. Ta on olnud sõltuvuses kanepist ning ta avas on mõtteid, miks ta otsustas loobuda.  Foto: Liis Kaal Laval esines ajuteadlane Jaan Aru, kes rääkis, millal tema tegi selle valiku, et tema hakkab neuroteadlaseks. Laval astusid üles 3 Eesti noorsportlast. Neil kõigil on väga huvitav ala, millega nad tegelevad. Johanna Maria Jõgisu on viievõistleja. Jasmiin Üpraus on veemoto sportlane ning Oliver Graven tegeleb takistuskrossiga. Nad andsid ülevaate, mi

 Täna, 8.novembril käisid meil külas Mari Lepik ja Luule Rajaveer, kes viisid läbi töötoa Mardipäeva kohta. Marti joostakse mardilaupäeval. Istusime mõnusalt ringis ja rääkisime Mardipäeva ajaloost, et miks üldse käiakse marti jooksmas ning kuidas selline traditsioon tekkinud on.  Foto: Liis Kaal Seejärel arutasime missugused riideid marti jooksma minnes selga panna ning kelleks on võimalik ennast riietuda: loomadeks, esivanemate hingedeks jne. Arutasime, et maski kantakse või joonistatakse endale nägu pähe.  Foto: Liis Kaal Mardiks ei käida niisama, vaid mardid laulavad ja tantsivad. Nad uurivad, kas sügistööd on kõik tehtud, soovivad erinevat õnne pererahvale, esitavad mõistatusi ning nad on väga viisakad. Ütlevad tere, head aega, tänavad kõige eest.  Foto: Liis Kaal Me tegime mardipäevaks käimise läbi. Panime ennast riidesse, maskid ette ning tuldi lauldes pererahva ukse taha. Ukse taga lauldi, et pererahvas mardid uksest sisse laseks. Mardid esitasid peretütardele mõistatusi, küsis

Teisipäeval, 7. novembril toimus 7. - 9. klasside õppepäev Kuressaares, kus toimusid erinevad tegevused. Päev algas Apollo kino külastusega, kus vaadata filmi "Vigased pruudid". Lõimisime omavahel kirjanduse ja huvitöö. Noored ütlesid, et neile film meeldis ja oli humoorikas.  Foto: Liis Kaal Seejärel jagunes grupp kaheks. Esimene grupp läks Kuressaare noortekeskusesse Noortejaam, kus Töötukassa karjääriinfo spetsialist Maris Pints viis läbi loengu/ arutelu õpilastega edasiõppimise võimalustest ning tööle minekust.  Foto: Tiia Kobin Teine grupp külastas TTÜ Kuressaare Kolledžit. Õpilastele tutvustati maja ning magistrantide inglise keele õppejõud tutvustas neile tunnikava. Lisaks sellele said nad teada, kuidas lained tekivad ning võimalused on 3D printeriga. Meeneks said kõik, kes allkirja andsid minituuliku. Viidi läbi ka taasutvenergia töötuba.  Foto: Tiia Kobin Oli väga huvitav ja silmaringi arendav päev. Aitäh Saaremaa Töötukassa, Kuressaare noortekeskus Noortejaam, TTÜ K