Vastlapäev (ka lihaheitepäev, pudrupäev, liupäev ~ liugupäev) on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu. Vastlapäeva nimetus ongi pärit alamsaksakeelse sõna vastelavent 'paastuõhtu, vastlaõhtu' algusosast vastel. On pakutud ka, et eestikeelne sõna pärineb rootsi sõnast fastlag - kolm päeva kestev pidu enne paastu algust (Viide: https://et.wikipedia.org/wiki/Vastlap%C3%A4ev, 21.02.2023).
Paastuajal on keelatud lõbustused ja rammus toit, seega kasutati vastlapäeva, et korralikult pidutseda ja süüa enne paastu. Eesti traditsiooniline vastlatoit on herne- või oasupp ja seajalad, uuemal ajal ka vahukoorega vastlakuklid. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk kelguliug ennustab järgnevaks suveks head linakasvu (Viide: https://et.wikipedia.org/wiki/Vastlap%C3%A4ev, 21.02.2023).
Meie kool tähistab vastlapäeva batuudi peal liulaskmisega ning 7. - 9. klassi õpilastel oli võimalus veel võistlustest osa võtta, kuid kahjuks, see neid ei huvitanud ning võistlusi ei toimunud.
Batuut valmistab küll paljudele rõõmu ning õpetajad leidsid, et see on hea viis õpilasi liikuma panna. Kooli söökla pakub täna lõunaks hernesuppi ja vastlakuklit.
Kui õpilased tundi jooksevad, siis on hea kuulata, kuidas kõik natukene lõõtsutavad ning kuulsin, ka lauset, et batuut võiks meil tihedamini olla.