Täna, 21. novembril toimusid Kadripäeva töötoad. Esimeses töötoas osalesid 1. ja 2. klassi õpilased. Teises töötoas osalesid 3. ja 4. klassi õpilased. Töötuba viis läbi Mari Lepik. Kadrit joostakse kadrilaupäeval. Istusime mõnusalt ringis ja rääkisime Kadripäeva ajaloost, et miks üldse käiakse kadrit jooksmas ning kuidas selline traditsioon tekkinud on.
Eestis kujunes kadripäev 16. sajandil, kui muinasaegse usundi hingedeaja rituaalid segunesid ristiusu püha Katariina mälestuspäeva ehk kadripäevaga. Kadripäeva peeti naistepühaks, sest selleks ajaks lõpetasid naised karjakasvatusega seotud välised sügistööd (Vikipeedi, 21.11.2023).
Eestlastel käisid kadrisantideks tüdrukud, kes olid riietatud puhastesse valgetesse riietesse. Tänapäeval võivad kadrisandiks käia ka poisid. Arutasime missugused riided kadrit jooksma minnes selga pannakse ning kelleks on võimalik ennast riietada. Ka nägu värvitakse - põsed tehakse punaseks. Kaela pannakse ehteid ning pähe uhked kübarad.
Kadripäeval mindi maskeerituna laulu ja pillimängu saatel küla peale käima. Uste taga küsiti tervituslaulu saatel luba tuppatulekuks. Luba saadud, küsitleti pererahvast, esitati mõistatusi, lauldi, tantsiti, küsiti küsimusi. Kui annid kätte saadud, lauldi tänulaulu ja minnes hüvastijätulaulu. Me tegime kadripäevaks käimise läbi, et lastele ikka kõik kenasti meelde jääks.
Õpilastele väga meeldis ning oli näha, et mardipäevast oli asju meeles. Noored jäid rahule ning nautisid töötuba. Aitäh!
