Eile, teisipäeval 14. mail toimus Salme Rahvamajas Sass Henno loeng 4. - 9. klassi õpilastele teemal "Asjad, millest täiskasvanud rääkida ei julge". Salme kooli kaks 8. klassi poissi Sass ja Kristjan kirjutasid noorte omaalgatusliku projektikonkursile Ideepuhur projekti "Noortele vaimse tervise tutvustajad". Antud projekti raames toimub kolm erinevat loengut. Esimeses loengu käis õpilastel rääkimas kirjanik Sass Henno. Noored ise valisid antud loengusarja välja.
See koosnes kolmest osast: Minu lugu.Ausalt, Sõnade jõud ja Julge rääkida.
1. tund Minu lugu. Ausalt: Sass Henno rääkis oma kirjanikuks kujunemise loo. Ta rääkis sellest, kuidas teda kodus kasvatati. Kuidas vanemad teda karistasid. Millised suhted olid tal oma isaga ning kuidas ta hakkas otsima tähelepanu ning selle saamiseks hakkas ta valetama.
Seda, et valetada pole ilus, on kuulnud kõik lapsed, kuid sama paljud lapsed on ise valetanud ning kuulnud ka oma vanemaid seda tegemas. Loeng toob nähtavale mitmeid levinud peresisese väärkohtlemise mustreid ning aitab mõista, kui olulised on lugupidavad peresuhted. (Sass Henno, 2024).
Foto: Liis Kaal2. tund Sõnade jõud:
Kuna füüsiline vägivald on sageli nähtavam ja mõistetavam, siis sellele eelnev vaimse suhtevägivalla temaatika on ka paljude täiskasvanute jaoks hägune. Teises loengus rääkis S. Henno oma esimese kooselu näitel kui raske on vägivaldsest kodust sirgununa enda juures näha kontrolliva ja vaimselt vägivaldse suhtepartneri tunnuseid, isegi kui need on teiste jaoks ilmselged. Kuidas tulla toime armastuse maski kandva ebakindlustundega suhetes ning kuidas reageerida, kui tuvastad oma lähikonnas suhtevägivalla tunnuseid. Loengus õpitakse ära tundma, millised on suhetes enamlevinud 10 vaimse vägivalla ohumärki ning kuidas vägivallale piir seada, kui ühel hetkel avastad end kannatanu, kõrvaltvaataja või hoopis agressori rollist. Loeng lõpeb nõuannetega, kuidas reageerida või kuidas enda käitumist reguleerida, et mitte tunda end koduselt hoopis manipuleerivas või väärkohtlevas lähisuhtes. (Sass Henno, 2024).
Seda oli päris raske kuulata, kuidas üks katkine hing käitub inimesega, kellest ta tegelikult hoolib. Ta ei tunnista endale, kui kohutavalt ta käitub.
3. tund Julge rääkida: Justiitsministeeriumi avaldatud 2022 aasta kuritegude statistikas on keskmine seksuaalkuriteos kannatanud laps vaid 11 aastane. Ta on väike, alles 5ndas klassis käiv laps. Kolmas loenguosa „Julge rääkida“ keskendubki seksuaalkuritegude olukorrale Eestis, mida igas vanuses noortel turvalise lapsepõlve huvides mõista oleks vaja. Lisaks avame küsimusi, miks meie ajud tihti ei teadvusta, et mõni meie keha suhtes toime pandud tegu või mõni seksuaalse alatooniga sotsiaalmeediasuhtlus väärib senisest teravamat reaktsiooni või on tegu isegi kriminaalkuriteoga, millest peaks teavitama politseid. Õpime ilma valehäbita, mida teha juhul, kui sul endal või sinu lähedasel on kogemus mistahes laadi seksuaalse väärkohtlemisega. Kuhu pöörduda, kuidas reageerida. Ja mis ehk kõige olulisem – kuidas kasvaksid meie poistest tulevased mehed, kes ei muutu kunagi väärkohtlejaks, vaid mõistavad selge ja survestamata nõusoleku olulisust mistahes romantiliste või seksuaalsete tegevuste puhul teismelisena või ka tulevikus.(Sass Henno, 2024).
Noorte tagasiside antud loengusarjale oli positiivne ning neil oli põnev kuulamine. Loengu lõpus küsisin noortelt, mis neile antud loengust meelde jäi ning tore oli kuulda, et noored tõesti panid tähele ja midagi jäi meelde ka.
5. klass tegi inimeseõpetuse tunnis plakati antud loengu kohta. Need laused, mis plakatil kirjas on - suurepärane lihtsalt!
“Noorte omaalgatuste toetamine aastatel 2023-2024′′ on osa Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse ja Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegilisest partnerlusest. Noorte omaalgatuste projektikonkurss „Ideepuhur“ viiakse ellu Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse poolt ning rahastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt.
